Seiklused slovakkias vol 2

Teine päev... Selg on kange, nagu oleks keegi mõnd Mortal Kombati võtet selle peal kasutanud. Jalad ka. Luugid ei käi ka veel lahti hästi - alles 6.50. Kuidagi kangutame Kristjaniga end siiski sööma ja avastame päris hea buffee eest. Kühveldame sisse nagu kuue päeva teomehed, smugeldame ühe õuna ka veel kaasa ja esimene täispikk mäepäev võib alata! Seekord siis Jasnale - Slovakkia suurim ikkagi. Kohapeal oli olukord päris pilvine. Lootsime parimat ja krabasime mäepiletid ära tudengidiiliga. Gondliga üles ja minema! Mägi suht lauge, nii et võtsime mingi huvitavama otsa, kus oli värske lumi ja sai hästi tokki käidud :) Edasi nägi Kristjani terav pilk ära, et parimatele mägedele saab p**setõstukiga, kui läbi väikeste radade susserdada. Mõeldud-tehtud ning saimegi mõnusale nr. 12 nõlvale, mis sisaldas kenasti hüpekaid ja igasugu jõnksusid, kus ennast (ja teiste närve, kes läheduses olid) proovile panna. Õhtupoole tsekkasime ka Chopoki üle (2024m tipp, kuhu nüüd ka tõstuk välja käib) ja oleks sinna peaaegu kinni jäänud, sest robustne pilv oli ja rada polnud näha - tegelikult oli see kinni pandud. Ukerdasime tormis ringi nagu siilid udus ja saime lõpuks õige otsa kätte. Sõitsime kuidagi aia järgi suunda hoides (see oli ainus asi, mille pealt seda teha) alla ja jäime kokkuvõttes megarahule! Õhtul viisid plaanid meid mustlaste restorani, kus kuldne kolmik meile tšello, viiuli ja akordioniga vingeid lugusid väänas ja teenindaja Paul (nagu Kevin Spacey ta ristis) käis oma inglise keelt harjutamas. Tellisime õlled ja lasime kohalikul saial hea maitsta :) Mingi hetk sai siiber, jätsime Paulile kõva jotsi, mille peale tal nägu naerule tõmbus ja keerasime koduteele ära. Kolmas päev - Selg on ikka sama kange :) Aga muidu juba parem - ilmselt on slovakkia õlledel raviv toime. Päev läks stiilis "time flies when you are having fun!". Teemaks Chopoki lõunanõlv, Kosodrevina suusakoht ning vana hea rada nr. 12, mida ma päeva lõpuks juba aja peale sõitma hakkasin, sest muidu hakkas suusk ennast ammendama. 1:55 tuli vist parim aeg. 380m/~1800m peale pole paha.. Ja lõpuks jõudis kätte mõnus õhtu... ...kui me võtsime oma 7 asja ja läksime Bešenova termaalbasseinidesse, võttes enne arvele veel lihtsalt MEGAhää pitsa. Basseinid olid ülimõnusad - vedeled kuumas vees, samal ajal kui väljas on miinused... vahest kerge tiir, siis supsti tagasi kuuma vette. Õhtuks oli kumm täitsa tühi, ainuke asi mis aitas, oli Um, mille me lõpuks ära proovisime. Soovitused - mitte üritada puhtalt juua ja mitte proovida koos kohaliku TESCO kokaga. Kui proovite, siis märkate, et iga klaas läheb järjest paremaks... Neljas päev - tavalise inimese kombel käitumine, kes mäkke tõstukiga läheb, on ära tüütanud ja ma otsustasin käia paari entusiasti jälgedes (sõna otseses mõttes) - toppida saapad kotti, suusad selga ja 1000m tõusu otse Chopoki peale, et siis hiljem suuskadega sealt alla vuhistada. Ronimine oli päris pikk, vahepeal käis ka Kristjan läbi ja tegi motiveeriva irve :) Lukova kandis (1670m) kebisin korraks tuulevarju ja pakendasin end sisse, sest üleval oli päris tormine. Paar mägikõndijat vana tulid must veel mööda ja LÕPUKS paistis käeülatuses lumine hoone, mis tippu tähistas... Peaaegu 2h ülesmäge vehkimist sai tasustatud mõnusalt pika sõiduga... Ilm oli muidugi omad korrektuurid teinud ja vahepeal seljakoti ära jäätanud :P All tegime baaris aega parajaks ja meie viimane mäepäev lõppes Kristjaniga teatesõitu tehes nr. 12 peal - üks käis ära, andis kiirelt kaardi teisele ja siis kohe teine ringi peale... umbes 8,5 mintsa ringi peale ja andsime minna nii et vähe polnud. Ja oligi suusaring läbi - viimane päev pani veel sellise mahvi, et rohkem poleks ka jõudnud. See-eest jõudsime aga muud vigurit teha ja nii sai alguse, pärast Umiga lõpparve tegemist, kahe mängijaga Baila-mäng. Edenes väga hästi, eriti MC ja linna-toodi-rekkatäis osad :) Õhtuks veel pisut BaarisTõuget ja Dub-Hardstyle järgi vehkimist ja saime poole hommiku ajal ühele poole. Tagasitulek oli juba pisut rutiinne bussis logistamine, üheks heledaks täheks oli passimine Riias: Juhtus Võitlus Peldiku Pärast vol 2 - Moskva Riiklik Ülikool oli kinni, seega väisasime seekord kohalikku kino ning oma üllatuseks leidsime mitu toredat asja. Kõigepealt oli lätti jõudnud uus film "Hobits" ja seejärel panime ka tähele salapärase autori Kventini "Džango", osades Džeimijs Fokss, Kerija Vašingtons ja Leonard Di Kaprio :D Enne kesköötundi jõudsime kenasti kodumaile tagasi ja oligi vägev suusatripp tehtud! Tänud kogu suusatiimile!!!

Seiklused Slovakkias vol. 1

...et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et me pidime esmaspäeva hommikul lihtsalt EBAINIMLIKULT vara tõusma (mingi 5 ajal vähemalt) ja juba tunni pärast kogu oma kraami Tartu bussijaama vedama, mis ei ole üldse lihtne, kui on kaasas terve mäesuusa-lauatavaar. Lõpuks saime kohale, kiirelt luugid kinni ja lahti alles Riias. Poole Läti peal tabas meid Imigracijas, kes vahtis meie ID-kaarte, justkui otsides, millist endale jätta. Riiga jõudes tabas mind ja Kristjanit ebameeldiv üllatus - kohalik bussijaama peller oli tasuline ja meil vaid euromündid, seega algas peale "Võitlus peldiku pärast - Osa I". Alustasime luureretke turu tagant, käies kõik võimalikud kohad üle, kuid iga pelleri ukse taga varitses meid mõni kohalik vanamutt, kes santiimisid tahtis. Ühe eriti kahtlase peldiku ukse taga mõtlesime tükk aega, siis tegi Kristjan lõpuks pika kõhkluse peale ukse lahti ja avastas... teise ukse! Selle tagant aga kostus venekeelset räuskamist, mille peale me ruttu vehkat tegime. Mõtlesime siis õnne katsuda Moskva Riikliku Ülikooliga, kuhu me sisse marssisime, siis aga liiga kaua lolli näoga vahtisime ja meid ei peetudki tudengiteks, vaid hoopis turistideks ning kästi kiirelt minema kaduda kuni märtsikuuni, kus pidi hooaeg algama. Käisime siis veel mitmes pommiaugus ja lõpuks leidsime eriti kahtlase rajooni, kus palju tüüpe ringi jalutas, igalühel vähemalt MSc geoloogias. Krabasime ühe nurgataguse ära ja olime eluga rahul :P Pikema ootamise peale saabus lõpuks ka AIMi kirjadega buss, mis meist aga mööda põrutas, sest hr. Aare väga linna ei tundnud ja jõudis alles 10 min pärast hoopis teisest kandist pärale. Esmamulje oli ootamatu - bussist kargas välja hunnik nolke, kes polnud enam kerges jopes, vaid hulga rohkem end ära klaarind. Üks tegi kohe parklasse kerge odaviske ja teised manustasid aga vägijooki. Pisut kahtlane. Bussis käis kõva läbu välja kuni Varssavini, kus alko otsa sai ja jõmmid magama jäid. Seltskonnas on ka kuulsusi - kui ma küsisin, kas Kristjan "seda tüüpi American Beautyst teab", siis näitas ta kohe bussi esiotsa ja küsis "teda vä?". Tegu oli siis Kevin Spacey teisikuga, kes oleks parima Kevini võistlustel originaali vabalt teiseks või kolmandakski jätnud. Hommik! Vastu võtavad meid kenad Kõrg-Tartrad, Tatranska Lomnica särab otse aknast sisse ja elu on kena. Ossid on rahulikud, asjad laabunud. Mõlgutame, kas minna mäele või valmistuda järgmiseks päevaks. Olles end hotelli nimega Sa(h)tel sisse parkinud ja toa kraami täis loopinud, otsustame Kristjaniga siis mäe kasuks - ilm on liiga ilus lihtsalt. Saame mingi rotima piletivariandi ja anname minna. Mägi on vägev, oma 750m vertikaali ja päris järsk. Saame päris hea vungi sisse ja teeme kumbki esimese käna ka ära. Üleval sümboolne jääger ka! Great success! Õhtul jõuame väsinult, aga õnnelikult Sahtlisse, olles enne läbi käinud TESCOst õlleshopingult. Too nägi väga lõbus välja - jalutame õlleleti ääres ja vaatame: "Ohoo, 45 senti! Läheb loosi! No privet - 38 senti! Jessaa - 32 senti!". Lõpetame mingi kahtlase margi "Pandur" juures, mida samuti loosi paneme. Saab võetud ka kohalik maiusjook "Um". Nimi on selline, sest Rum on juba Trademark :)

Osa 8: Tiit ja Teet myyvad Truckki.
P2rast j2rjekordset avantyyri trucki parandamisega tegime yhise otsuse, et truck on vaja ruttu maha myya enne kui p2ris koost laguneb. Helistasime siis kuhugi numbrile, mille leidsime plakatilt "We buy junk cars". Enne seda m6tlesime m6nele inimesele maha myya-meile oli pakutud 350 taala, aga vanaraua mees pakkus meile kohe paugust 400 doltsi peo peale. Helistasime ja lubati kohe mingi asjamees kohale saata. Varsti kihutaski yks toyota platsi, kust mingi Valdis v2lja tuli, pl2ru hambus. Vaatas asjaliku n2oga trucki yle ja ytles, et "follow me to the bank". Panga juures aga l2ks asi kahtlaseks - tyyp ytles, et neil siin pangas pappi ei ole ja tuleb minna kuhugi nurga taha seda tooma. Et istugu h2rrased aga lahedalt tema Toyotasse ja s6idame raha j2rgi. Me m6lemad juba tulest ja veest ja neegriagulist l2bi k2ind sellid - istusime kohe platsi ja s6it l2ks lahti. Teepeal k2isid kahtlased jutud:"So how do you like it here?" Mart vastab "We met lots of good people". Valdis suskab kohe vastu "And LOTS of weird people as well, veery-very weird". L6puks j6uame kohale, aga mitte panka, vaid kuhugi vanarauaparki, kus yyratu kraana vanu autoronte ringi t6stab. Kes on n2inud filmi "Gone in 60 seconds", sellele tuleb kohe l6pp tuttav ette, kus Randall Raynes l2heb Calitri juurde diili l6petama. Mul on samuti tunne, et kohe kasvab mingi Calitri kusagilt v2lja ja t6mbab viimased deliveri rahad k6hukotist. K6ik l2heb aga ilusti - Valdis toob kraanajuhi k2est paki 100taalaseid, annab 4tykki Mardile ja l2hme tagasi. Tuleb aga uus vimka:"When we get there, we have to get the truck to another place. Dont worry, it is very near, just around the corner. There you give a signature as well". J2lle veits shady v2rk nagu. 6nneks tuleb sinna kaasa aga Mardi tuttav tyyp Dublinist - Mike, kellel on concealed weapon kubeme vahel ja muidu k6va mees ka. Saame l6puks eluga tulema ja l88me Mike autos v6idukalt rusikad kokku! Yippeka-yea!!!

Gatlinburgi s6itmine - Delivery edukalt l6pule viidud (Mart tagus viimase nullika sama p2eva hommikul veel v2lja), suundusime WArner Robinsi poole, kus ylej22nud ekipaaziga kokku saime. Kohe hakati h2daldama, et me nii hilja tulime, aga no mis sa teed - nullikad v6tavad aja 2ra. Mart t6mbas yhe vale kaardi pealt ka kolmsada taala v2lja ja andis yhtedele rotikatele raamatud, kellel tegelt maksmata oli. Ajasid algul silmad suureks, kui Mart raamatutega tuli ja p2rast veel suuremaks, kui ta need 2ra korjas j2lle. Gatlinburgi s6itsime algul koos, p2rast kadus Timo pyss aga eest 2ra, sest KIAga yle 65 ei riskind s6ita - kapott tahtis kylgest 2ra lennata. Mingi hetk lendas yks kiire ford thunderbird j2rgi, s6itis valusalt ette ja n2itas fakki ka veel. Vaatasime asja positiivsest kyljest - sai l6puks yks USA oss ka 2ra n2htud. Muidu siin juhid suht viisakad k6ik. K2isime minu suure n6udmise peale ka WalMardist l2bi, kus igayks endale joogivarud 2ra krabas. Et meil see aasta olid ORGis ainult isased, siis s88giga ei tekkinud suurt kysimust, mis n2kse ja asju v6tma peaks nagu varasematel aastatel. Igayks v6ttis 2 taala eest 6 pakki kiirnuudleid ja nii ta l2ks. Edasi Gatlinburgi p6rutades l2ks tee mega m2giseks ja korraga n2eme, et tee 22res seisavad lowrider alias Volga ja Raidu bookmobiil. M6lemast ajas tossu v2lja. Pidasime siis ka kinni, et yle vaadata, mis seis on. Seis oli see, et Rait andis k6vasti lapatsit, et Timot k2tte saada ja kuumendas oma radika yle. Lowrideril oli lihtsalt mingi voolik (j2lle?) pooleks l2inud. Et me millegagi aidata ei saanud, s6itsime edasi. Tee oli v2gev ja hakkas meile meenutama Need for Speed 2, eriti kui automakki panime peale plaadi, millel seisis "Klubi Tr22ns". Dodge Charger kihutas ees ja me kohe sabas. Teed l2ksid aina j2rsemaks, vahepeal saime Getlinburgi offices k6ik kokku ja hakkasime oma majakeste juurde s6itma. Tee oli selline, et KIA tundus kohe tahapoole ymber vajuvat. Kohale j6udes olid k6ik autod t2iesti 2ra aetud ja Timo oma kapoti alt tuli auru ja suitsu nagu korstnal66rist. KOHAL!!!

Yhel p2eval l2ks Mardi uhkel truckil j2lle kumm katki. Hakkas susisema, Mart teipis 2ra selle ja s6itis ruttu yhe abivalmis pere ukse taha, kellele ta deliverdama pidi. Kuna nad ei olnud v2ga pappi alla pannud, olid nad vahepeal nii m6ndagi unustanud ja Mardile 8eldi ainult "NOT INTERESTED" ja l88di uks pauguga kinni. Siis helistas Mart mulle ja ma lubasin appi tulla. Saime j2rgmine p2ev Mardile uue vinge esikummi nimega DELTA GT, mis pidi pmst ise s6itma lausa. Et see alla panna, pidime j2rjekordselt KIA tungrauda kasutama, millele oli peale kirjutatud "Safe load 1250kg" Truck kaalus aga yle 2000kg. V2ntasime suure surmaga trucki suht k6rgele 2ra, siis aga hakkas tungraud 2ra vajuma. Mart karjatas k6rvalt "Nyyd on VITTUS!!!" ja kargasime m6lemad eemale. Truck vajus kreeni nagu Titanic ja tungraud l2ks pooleks. Nuta v6i naera. Me naersime :) Siis aga tuli j2lle mehaanik appi ja hakkas meile uut tungrauda otsima. Yks teine kahe karguga neks andis talle mingi iidse raua, millega Fred Flintstone ilmselt oma autot timmis. Mingi ime systeemiga see t88tas ja saime trucki yles ja ratta alla. Alla aga raud ei tahtnud trucki enam lasta. Kui mehaanik hakkas seal midagi kangutama, hyppas autost kahe karguga neks v2lja ja hyydis, et selle rauaga on juba 9 meest surma saanud. Mehaanik l2ks kohe kaugemale. Mardile 8eldi: Hoia karku! ja teine neks n2itas mehaanikule n6ksud k2tte. Saimegi trucki timmi ja p6rutasime kohe deliverdama.
Myygit88ga ei l6ppenud naljakad juhtumised ja monkeyd. Gatlinburgis oli yks pull teise otsa. Magada sai kahe paeva peale vist umbes 4 tundi, mis ei l6ppenud minu puhul eriti hasti.
Pidime hakkama kell 10 Gatlinburgi poole s6itma. Kuna k6ik oli dsuht hilja majja j6udnud oli 2rkaminne k6igil v2ga raske ja M2rdist polnud haisugi. Gatlinburgist Nashvillei poole soites olid suured ummikud, mis ei tahtnud l6ppeda. Olime kolmese romulakonvoiga teel. Ma s6itsin yksinda kuna M2rt oli ennast p2ris kapsaks t6mmanud leedukate majas ja v6eti Timo ekipaazi poolt peale. Kuna kial peab alati codriver olema, kuna parempooolset tagavaate peeglit pole, on suhteliselt keeruline ymber reastuda. Kuskil bensukas said Tipp ja T2pp j2lle kokku, nii et kia sai j2lle korralikult mehitatud. Kuna sama hommik olin j6udnud magada ainult 2 tundi(pesukarud, naabrid, toanaabrid), siis oli raskusi silmi lahti hoida. Yks hetk teen silmad lahti ja avastan ennast paraja hooga eess6itva (f)lowrida poole paraja hooga kihutamas. Et asja hullemaks teha tuleb piduri asemel gaasi ka vajutada ja siis t2ie hooga valteri auto pagass kortsu s6ita. PAUHHHH! Selline pauk k2is, et pilpaid lendas.(Raidu ja Allari andmetel juhtus k6ik nagu Ameerika actionfilmis, aegluubis). Mina olin parajas shokis, teised tulid v2lja ja ainult irvitasid selle peale. T2nan 6nne, et ees ei olnud mingi hotrod v6i dodge challenger, kuna siis oleks kindlustus ikka perse lohku t6mmanud. Pagasnikuluuk sai Raidu ketsipaeltega kinni t6mmatud ja s6it v6is j2lle alata. Ja kui asjad oleks nyyd sellega l6ppenud. Kus sa sellega. Poolel teel Nashvillei panime t2hele, et Raidu bookmobiil on kusagile kadunud. Raidu masin on teistest tavaliselt kiirem ja alati k2rsitu helistama, miks te seal ees uimate.Dodge Neon ei ole nalja asi pyss.:) Pidasime bensukas kinni ja hakkasime subway v6ileibasid sisse parkima ja ootasime infot Rait and co. kohta. Tuli v2lja, et nad olid j22nud keset 5 realist kiirteed seisma ilma mingi elektroonikatta. Midagi ei t88danud. Nende taga kogunes hull rivi autosid, kes signaalitasid ja tegid kurja n2gu. Rait helistas 911-te ja talt kysiti, et kus ta asub. Rait vastas, et ta on kuskil keset kiirteed teel Nashvillei. PAremat instruktsiooni annab anda.:D 6nneks lendas paari minutiga kohale kiirtee puksiir, kes puksis nad teeperve. Tuli v2lja, et akujuhe oli nii korrudeerunud, et ei andnud enam yhendust. Pisut roostet maha kraabitud ja s6it sai j2lle alata. Enne Nashvillei j6udmist olin loobunud roolisolemast tulevaste komplikatsioonide v2ltimiseks ja olin minu ohvriks saanud auto kaardilugejaks hakanud. 500 meetrit enne kompaniid l2ks pagasnikuluuk nagu teades, et hakkame kohale j6udma suure k222ksuga lahti. Naerda sai nii palju, et k6ht valutas. Saime teada, et ka Timo auto poleks Nhvillei j6udnud mitmete monkeyde t6ttu. Neil kuumenes auto yle ja j2id teeperve. Siis toppisid nad radika j22d t2is, et sedq jahutada. Viisid auto parandusse, kus terve kari kutte vaatasid ja nuputasid kus viga v6iks olla. K6igil oli oma stsenaarium asja kohta. Yks arvas, et termostaat, teine, et nukkv6ll vms:D Tegelikult oli 6hk kuskil radikas vahel ja veelisamisega sai asja korda. Suurte monkeyde kiuste j6udsime v2sinult, aga 6nnelikult NAshvillei.

Jamad delivery ajal autoga / Juba follomise ajal yhe maja juures juhtub nii, et auto ei l2he v6tme keeramise peale enam k2ima. Lykkame Mardiga selle m2est alla ja saame teada, et automaatk2igukastiga autot k2ima lykata ei 6nnestu. Auto l6petab yhe neksi hoovis, vahepeal oleks peaaegu postkasti maha s6itnud, sest pidurid ega rooliv6im ei t88ta ilma syyteta. Siis aga juhtub see, mis tavaliselt ikka jamade puhul - Here they come! Under the garbage cans, on top of buildings - kohale lendavad igasugu mehaanikud, kes kohe KIAt k2ima timmima hakkavad. Yks ronib auto alla ja ytleb "Andke haamer!" Hirmuga vaatan k6rvalt, kuidas suur haamer auto alla ulatatakse ja hirmus kolkimine pihta hakkab. Auto l2heb aga k2ima - starter vajas lihtsalt pisut kulmu pihta koputamist.
Hiljem tagasi vaadates oleks ma pidanud hoolikamalt pealt vaatama, sest j2rgmine kord sama h2da puhul koputasin t2htsa n2oga vastu k2igukasti. M6ned deliveri p2evad m88dusid pidevalt auto all olles, sest varsti ta ei tahtnud enam yldse k2ima minna - iga kord tuli auto alla ronida ja kopsida seal :P

Delivery

Esimene p2ev Tiit ja Teet deliverdamas. Ehk siis Mart ja Mart. Inspiratsiooni saime kahest t2navakivide paigaldusmehest, kellest youtubes juttu on v6sareporteris. Lugu siis j2rgmine - esimene p2ev deliverit ja Mart tuleb mind folloma, et n2ha, mismoodi siis ikkagi nexidelt pappi v2lja pigistada. P2ev algab kohe sellega, et ei saa Dublinis kedagi k2tte ja l2hme teise linna 2ra (Eastman), kus veel rahvast deliverdamist ootab. Mitu nullikat tuleb ka l2bi suureks r66muks, yks kavalpea kirjutab aga vedrudega checki, mis j2rgmine p2ev pangas l2bi ei l2he. Suurem osa draamat tuleb alles siis, kui j6uame tagasi Dublinisse ja l2hme yhe pere juurde, kes tellis SHB1-2 ja kellel terve payment bouncis. Ajan tykk aega teemat, erinevad neksid k2ivad ukse peal ja r22givad et pappi ei ole, l6puks tuleb aga 6ige vana ka v2lja ja hakkab peale tavalone hala: "Maan, I have no money maan. I havent been working for 4 months. I just had back surgery and the car broke down as well. Its rough maan.." Lausa kahju on nullikad v6tta - juba ette v6id teada, et inimestega juhtub midagi. Autod l2hevad katki, back&eye surgery, rahakotid kaovad, k2eluud purunevad. Oleks kasv6i 50 doltsi alla pannud, oleks vigastused kindlasti kergemad. V2hemalt autogi terve. Huvitav on ka see, et 2 kuud tagasi, kui seesama vana raamatud ostis minult, oli ta r66msalt t88tamas, back surgeryst polnud j2lgegi.
Edasi yritab tyyp mulle r22kida, et neil pappi nii v2he, et elavad ainult food stampide pealt. Korraks j22n isegi uskuma, siis aga tuleb mingi neks suure koti shasl6kiga :) Siis tuleb papsile nagu n6iav2el kohe lahendus p2he:"I get paid on the 20th maan. Just leave the books here and I send you the money maan. You have to trust me maan..." Ehhee, ega ma esimest suve ei deliverda. Oma vitsad olen juba k2tte saanud varem ja ytlen talle, et nii ikka h2sti ei l2he. Ohsaa tont kus neks l2heb 2kki yrssi t2is! Kargab kohe nina ette ja vaatan, et nyyd annab kyll kohe yle tahi 2ra: "You dont trust me maan?! Fuck you maan, you are on my property maan and I can fuck you up maan!" Mart samal ajal kulistab auto najal purgist Cocat ja r22gib, et me ikka alati leiame lahenduse :) Ma siiski vaatan, et siis mingid head lahendust ei tule ja teen ruttu kastiga minekut, enne kui l6uga antakse. 6htuks aga pressime hea hunniku pappi v2lja ikkagi.