Seiklused Slovakkias vol. 1

...et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et me pidime esmaspäeva hommikul lihtsalt EBAINIMLIKULT vara tõusma (mingi 5 ajal vähemalt) ja juba tunni pärast kogu oma kraami Tartu bussijaama vedama, mis ei ole üldse lihtne, kui on kaasas terve mäesuusa-lauatavaar. Lõpuks saime kohale, kiirelt luugid kinni ja lahti alles Riias. Poole Läti peal tabas meid Imigracijas, kes vahtis meie ID-kaarte, justkui otsides, millist endale jätta. Riiga jõudes tabas mind ja Kristjanit ebameeldiv üllatus - kohalik bussijaama peller oli tasuline ja meil vaid euromündid, seega algas peale "Võitlus peldiku pärast - Osa I". Alustasime luureretke turu tagant, käies kõik võimalikud kohad üle, kuid iga pelleri ukse taga varitses meid mõni kohalik vanamutt, kes santiimisid tahtis. Ühe eriti kahtlase peldiku ukse taga mõtlesime tükk aega, siis tegi Kristjan lõpuks pika kõhkluse peale ukse lahti ja avastas... teise ukse! Selle tagant aga kostus venekeelset räuskamist, mille peale me ruttu vehkat tegime. Mõtlesime siis õnne katsuda Moskva Riikliku Ülikooliga, kuhu me sisse marssisime, siis aga liiga kaua lolli näoga vahtisime ja meid ei peetudki tudengiteks, vaid hoopis turistideks ning kästi kiirelt minema kaduda kuni märtsikuuni, kus pidi hooaeg algama. Käisime siis veel mitmes pommiaugus ja lõpuks leidsime eriti kahtlase rajooni, kus palju tüüpe ringi jalutas, igalühel vähemalt MSc geoloogias. Krabasime ühe nurgataguse ära ja olime eluga rahul :P Pikema ootamise peale saabus lõpuks ka AIMi kirjadega buss, mis meist aga mööda põrutas, sest hr. Aare väga linna ei tundnud ja jõudis alles 10 min pärast hoopis teisest kandist pärale. Esmamulje oli ootamatu - bussist kargas välja hunnik nolke, kes polnud enam kerges jopes, vaid hulga rohkem end ära klaarind. Üks tegi kohe parklasse kerge odaviske ja teised manustasid aga vägijooki. Pisut kahtlane. Bussis käis kõva läbu välja kuni Varssavini, kus alko otsa sai ja jõmmid magama jäid. Seltskonnas on ka kuulsusi - kui ma küsisin, kas Kristjan "seda tüüpi American Beautyst teab", siis näitas ta kohe bussi esiotsa ja küsis "teda vä?". Tegu oli siis Kevin Spacey teisikuga, kes oleks parima Kevini võistlustel originaali vabalt teiseks või kolmandakski jätnud. Hommik! Vastu võtavad meid kenad Kõrg-Tartrad, Tatranska Lomnica särab otse aknast sisse ja elu on kena. Ossid on rahulikud, asjad laabunud. Mõlgutame, kas minna mäele või valmistuda järgmiseks päevaks. Olles end hotelli nimega Sa(h)tel sisse parkinud ja toa kraami täis loopinud, otsustame Kristjaniga siis mäe kasuks - ilm on liiga ilus lihtsalt. Saame mingi rotima piletivariandi ja anname minna. Mägi on vägev, oma 750m vertikaali ja päris järsk. Saame päris hea vungi sisse ja teeme kumbki esimese käna ka ära. Üleval sümboolne jääger ka! Great success! Õhtul jõuame väsinult, aga õnnelikult Sahtlisse, olles enne läbi käinud TESCOst õlleshopingult. Too nägi väga lõbus välja - jalutame õlleleti ääres ja vaatame: "Ohoo, 45 senti! Läheb loosi! No privet - 38 senti! Jessaa - 32 senti!". Lõpetame mingi kahtlase margi "Pandur" juures, mida samuti loosi paneme. Saab võetud ka kohalik maiusjook "Um". Nimi on selline, sest Rum on juba Trademark :)