Oli kord Tuurus armas kiisu, kellel olid aga kõrvade otsas tutid ja sabaks oli üli ränk luud taga. Kõige selle tõttu hakati rahvasuus seda kiisut oravaks kutsuma. Orav oli tore loom ja tegi kõigi rõõmuks igasugu vigureid. Tihtipeale kadus ta aga ära - nagu ühes varasemas postituses kirjas, käisime isegi vanatoi juurest otsimas teda.
Ükspäev kadus orav jälle ära ja hea hulk päevi polnud teda enam näha ja ringi hakkasid liikuma kuuldused, et orav olla auto alla jäänud. See fakt leidis kinnitust ühel päeval, kui mina, Tanel ja mõned nooremad sellid (Laidoneri pojad) trimmerdasime kiviaia ümbrust vana maja varemete juures (seal, kus Ullo sepapada tahtis teha) ning üks Laidoneri noormees olla orava välja trimmerdanud ühest puhmast. Kui me vaatasime kohta, kust orav leiti ja seda, kui kaugele jäi sealt asfalttee, arutasime ikka, kuidas orav nii kaugele oleks saanud (vahemaa oli ~80m). Ilmselt autojuht oli tee äärde visanud, kui auto alla jäi, pakkusin ma välja. Tanelilt tuli seepeale lõplik kommentaar "See pidi küll Mega Värnik olema kui siia viskas välja".
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment