Seiklused slovakkias vol 2

Teine päev... Selg on kange, nagu oleks keegi mõnd Mortal Kombati võtet selle peal kasutanud. Jalad ka. Luugid ei käi ka veel lahti hästi - alles 6.50. Kuidagi kangutame Kristjaniga end siiski sööma ja avastame päris hea buffee eest. Kühveldame sisse nagu kuue päeva teomehed, smugeldame ühe õuna ka veel kaasa ja esimene täispikk mäepäev võib alata! Seekord siis Jasnale - Slovakkia suurim ikkagi. Kohapeal oli olukord päris pilvine. Lootsime parimat ja krabasime mäepiletid ära tudengidiiliga. Gondliga üles ja minema! Mägi suht lauge, nii et võtsime mingi huvitavama otsa, kus oli värske lumi ja sai hästi tokki käidud :) Edasi nägi Kristjani terav pilk ära, et parimatele mägedele saab p**setõstukiga, kui läbi väikeste radade susserdada. Mõeldud-tehtud ning saimegi mõnusale nr. 12 nõlvale, mis sisaldas kenasti hüpekaid ja igasugu jõnksusid, kus ennast (ja teiste närve, kes läheduses olid) proovile panna. Õhtupoole tsekkasime ka Chopoki üle (2024m tipp, kuhu nüüd ka tõstuk välja käib) ja oleks sinna peaaegu kinni jäänud, sest robustne pilv oli ja rada polnud näha - tegelikult oli see kinni pandud. Ukerdasime tormis ringi nagu siilid udus ja saime lõpuks õige otsa kätte. Sõitsime kuidagi aia järgi suunda hoides (see oli ainus asi, mille pealt seda teha) alla ja jäime kokkuvõttes megarahule! Õhtul viisid plaanid meid mustlaste restorani, kus kuldne kolmik meile tšello, viiuli ja akordioniga vingeid lugusid väänas ja teenindaja Paul (nagu Kevin Spacey ta ristis) käis oma inglise keelt harjutamas. Tellisime õlled ja lasime kohalikul saial hea maitsta :) Mingi hetk sai siiber, jätsime Paulile kõva jotsi, mille peale tal nägu naerule tõmbus ja keerasime koduteele ära. Kolmas päev - Selg on ikka sama kange :) Aga muidu juba parem - ilmselt on slovakkia õlledel raviv toime. Päev läks stiilis "time flies when you are having fun!". Teemaks Chopoki lõunanõlv, Kosodrevina suusakoht ning vana hea rada nr. 12, mida ma päeva lõpuks juba aja peale sõitma hakkasin, sest muidu hakkas suusk ennast ammendama. 1:55 tuli vist parim aeg. 380m/~1800m peale pole paha.. Ja lõpuks jõudis kätte mõnus õhtu... ...kui me võtsime oma 7 asja ja läksime Bešenova termaalbasseinidesse, võttes enne arvele veel lihtsalt MEGAhää pitsa. Basseinid olid ülimõnusad - vedeled kuumas vees, samal ajal kui väljas on miinused... vahest kerge tiir, siis supsti tagasi kuuma vette. Õhtuks oli kumm täitsa tühi, ainuke asi mis aitas, oli Um, mille me lõpuks ära proovisime. Soovitused - mitte üritada puhtalt juua ja mitte proovida koos kohaliku TESCO kokaga. Kui proovite, siis märkate, et iga klaas läheb järjest paremaks... Neljas päev - tavalise inimese kombel käitumine, kes mäkke tõstukiga läheb, on ära tüütanud ja ma otsustasin käia paari entusiasti jälgedes (sõna otseses mõttes) - toppida saapad kotti, suusad selga ja 1000m tõusu otse Chopoki peale, et siis hiljem suuskadega sealt alla vuhistada. Ronimine oli päris pikk, vahepeal käis ka Kristjan läbi ja tegi motiveeriva irve :) Lukova kandis (1670m) kebisin korraks tuulevarju ja pakendasin end sisse, sest üleval oli päris tormine. Paar mägikõndijat vana tulid must veel mööda ja LÕPUKS paistis käeülatuses lumine hoone, mis tippu tähistas... Peaaegu 2h ülesmäge vehkimist sai tasustatud mõnusalt pika sõiduga... Ilm oli muidugi omad korrektuurid teinud ja vahepeal seljakoti ära jäätanud :P All tegime baaris aega parajaks ja meie viimane mäepäev lõppes Kristjaniga teatesõitu tehes nr. 12 peal - üks käis ära, andis kiirelt kaardi teisele ja siis kohe teine ringi peale... umbes 8,5 mintsa ringi peale ja andsime minna nii et vähe polnud. Ja oligi suusaring läbi - viimane päev pani veel sellise mahvi, et rohkem poleks ka jõudnud. See-eest jõudsime aga muud vigurit teha ja nii sai alguse, pärast Umiga lõpparve tegemist, kahe mängijaga Baila-mäng. Edenes väga hästi, eriti MC ja linna-toodi-rekkatäis osad :) Õhtuks veel pisut BaarisTõuget ja Dub-Hardstyle järgi vehkimist ja saime poole hommiku ajal ühele poole. Tagasitulek oli juba pisut rutiinne bussis logistamine, üheks heledaks täheks oli passimine Riias: Juhtus Võitlus Peldiku Pärast vol 2 - Moskva Riiklik Ülikool oli kinni, seega väisasime seekord kohalikku kino ning oma üllatuseks leidsime mitu toredat asja. Kõigepealt oli lätti jõudnud uus film "Hobits" ja seejärel panime ka tähele salapärase autori Kventini "Džango", osades Džeimijs Fokss, Kerija Vašingtons ja Leonard Di Kaprio :D Enne kesköötundi jõudsime kenasti kodumaile tagasi ja oligi vägev suusatripp tehtud! Tänud kogu suusatiimile!!!

Seiklused Slovakkias vol. 1

...et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et me pidime esmaspäeva hommikul lihtsalt EBAINIMLIKULT vara tõusma (mingi 5 ajal vähemalt) ja juba tunni pärast kogu oma kraami Tartu bussijaama vedama, mis ei ole üldse lihtne, kui on kaasas terve mäesuusa-lauatavaar. Lõpuks saime kohale, kiirelt luugid kinni ja lahti alles Riias. Poole Läti peal tabas meid Imigracijas, kes vahtis meie ID-kaarte, justkui otsides, millist endale jätta. Riiga jõudes tabas mind ja Kristjanit ebameeldiv üllatus - kohalik bussijaama peller oli tasuline ja meil vaid euromündid, seega algas peale "Võitlus peldiku pärast - Osa I". Alustasime luureretke turu tagant, käies kõik võimalikud kohad üle, kuid iga pelleri ukse taga varitses meid mõni kohalik vanamutt, kes santiimisid tahtis. Ühe eriti kahtlase peldiku ukse taga mõtlesime tükk aega, siis tegi Kristjan lõpuks pika kõhkluse peale ukse lahti ja avastas... teise ukse! Selle tagant aga kostus venekeelset räuskamist, mille peale me ruttu vehkat tegime. Mõtlesime siis õnne katsuda Moskva Riikliku Ülikooliga, kuhu me sisse marssisime, siis aga liiga kaua lolli näoga vahtisime ja meid ei peetudki tudengiteks, vaid hoopis turistideks ning kästi kiirelt minema kaduda kuni märtsikuuni, kus pidi hooaeg algama. Käisime siis veel mitmes pommiaugus ja lõpuks leidsime eriti kahtlase rajooni, kus palju tüüpe ringi jalutas, igalühel vähemalt MSc geoloogias. Krabasime ühe nurgataguse ära ja olime eluga rahul :P Pikema ootamise peale saabus lõpuks ka AIMi kirjadega buss, mis meist aga mööda põrutas, sest hr. Aare väga linna ei tundnud ja jõudis alles 10 min pärast hoopis teisest kandist pärale. Esmamulje oli ootamatu - bussist kargas välja hunnik nolke, kes polnud enam kerges jopes, vaid hulga rohkem end ära klaarind. Üks tegi kohe parklasse kerge odaviske ja teised manustasid aga vägijooki. Pisut kahtlane. Bussis käis kõva läbu välja kuni Varssavini, kus alko otsa sai ja jõmmid magama jäid. Seltskonnas on ka kuulsusi - kui ma küsisin, kas Kristjan "seda tüüpi American Beautyst teab", siis näitas ta kohe bussi esiotsa ja küsis "teda vä?". Tegu oli siis Kevin Spacey teisikuga, kes oleks parima Kevini võistlustel originaali vabalt teiseks või kolmandakski jätnud. Hommik! Vastu võtavad meid kenad Kõrg-Tartrad, Tatranska Lomnica särab otse aknast sisse ja elu on kena. Ossid on rahulikud, asjad laabunud. Mõlgutame, kas minna mäele või valmistuda järgmiseks päevaks. Olles end hotelli nimega Sa(h)tel sisse parkinud ja toa kraami täis loopinud, otsustame Kristjaniga siis mäe kasuks - ilm on liiga ilus lihtsalt. Saame mingi rotima piletivariandi ja anname minna. Mägi on vägev, oma 750m vertikaali ja päris järsk. Saame päris hea vungi sisse ja teeme kumbki esimese käna ka ära. Üleval sümboolne jääger ka! Great success! Õhtul jõuame väsinult, aga õnnelikult Sahtlisse, olles enne läbi käinud TESCOst õlleshopingult. Too nägi väga lõbus välja - jalutame õlleleti ääres ja vaatame: "Ohoo, 45 senti! Läheb loosi! No privet - 38 senti! Jessaa - 32 senti!". Lõpetame mingi kahtlase margi "Pandur" juures, mida samuti loosi paneme. Saab võetud ka kohalik maiusjook "Um". Nimi on selline, sest Rum on juba Trademark :)