Ükspäev anti mulle ja Ronaldile käsk teha korda purustaja (erinevas murdes veel ka: Lõhkuja, Põrutaja), see tähendas siis eelkõige terade vahetamist ja mingi võlli määrimist, mille asukohast meil aimugi ei olnud. Kuna meile oli enne linnast toodud 2l säästupilsnerit ja 2l Disel'i õlut, siis eriti viimase abil lootsime me tööotsa vabalt enne õhtupimedat valmis saada. Valisime suurimad haamrid ja kangid välja ning relakaga alustasimegi tööd. Varsti selgus, et relaka ketas on liiga väike, et purustaja terade kodukootud naeltest kinnitusi läbi lõigata. Seepeale vaatasime natule kuuris jubinaid (lugu ise pidavat olema nii, et ühel mehel olevat kodus keldris olnud pirakas hästisisustatud baarikapp, mille kohta ta naine mitte midagi ei teadnud. Ükskord tulnud talle külla naabrimees ning mees ütelnud naisele, et ta läheb näitab naabrimehele keldris uut jubinat. Kui mehed olid 3 tundi keldris jubinat uurinud, ei tulnud nad enam keldrist väljatulekuga hästi toime) ja töötasime suure meisli ja kuvalda abil edasi. Vahepeal käis abiks ka Margus, kes kõige suurema naela ise katki kolkis ja meile selle võlli ka kätte näitas. Igaljuhul olid õhtuks kõik jubinad täiesti läbi uuritud ja kakerdasime võidukalt peabaasi tagasi, olles natuke tööd ka homseks jätnud.